Suured ja väikesed kulutused

Paar nädalat tagasi ühel järjekordsel ilusal hommikul üles ärgates telefoni haarates käis ühtäkki üle keha kerge külmavärin, sest mu kullakallis telefon lihtsalt ei läinud tööle. Ma ei kujuta ette, mis sellega vahepeal juhtuda sai, sest enne uinumist tegin ma veel kiire tiiru Instagramis ja kõik toimis laitmatult. Võin etteruttavalt teile kohe ära öelda, et tööle ei läinud see telefon tegelikult enam ei sellel samal hommikul, ega ma ühelgi järgneval.

Esialgu üritasin ma lihtsalt telefoni akut laadida ja seda paaniliselt erinevate arvutitega ühendada, lõpuks püüdsin meeleheitlikult telefoni tehase seadeid taastada. Kahjuks ei toonud mitte mitte miski minu poolt proovitu edu ja seega otsustasin telefoni kiiremas korras Gibraltarile Apple edasimüüja juurde kontrolli viia. Sealne tehnik võttis telefoni esialgu tunnikeseks enda kätte ning ma otsustasin seda aega lähedal asuvas kohvikus hommikusööki nautides sisustades. Tegelikult oli küll vist pigem tegemist stressisöömisega. 😀 Oli mis ta oli, kõht sai igatahes täis ja ma jõudsin korraks isegi kogu telefoni saaga peaaegu ära unustada. Tagasi jõudes selgus, et nad jätavad mu telefoni veel paariks päevaks enda juurde.

Need mõned päevad püüdsin ma Sony Xperia Z5 compact telefoniga hakkama saada ja ma vihkasin iga minutit sellest ajast. Ma olen ikka nii ära harjunud Apple toodetega ja ma lihtsalt ei saa enam muude asjadega normaalselt hakkama 😀 Kõik on nii ebamugav ja harjumatu! Mõistan täielikult, et tegemist on täieliku pseudoprobleemiga, aga sellegipoolest oli mu elu häiritud. Ma isegi ei hakanud endale mingeid androidi kasutamiseks vajalikke kontosid tegema, sest ma ei kavatsenud üle paari päeva selle telefoniga jamada. Seetõttu ei pääsenud ma kusjuures ligi ka paljudele muidu igapäevaselt kasutuses olevatele äppidele. Tagantjärele mõeldes oli tegelikult tegemist arvatavasti üsna vajaliku netisõltuvust ja niisama scrollimist piirava perioodiga.

Meil on siin Gibraltaril täitsa mõnus!

Pärast mõnepäevast praadimist andis Apple edasimüüja teada, et mu telefonil on mingi Iphone 6S mudelile üsna omapärane error 9. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et telefoni emaplaadil on mingi kivikene paigast ära. Selle korda tegemine oleks nende sõnul pigem kulukas ja suure tõenäosusega pikendaks telefoni eluiga vaid ajutiselt. Sellist vastust ma küll ei oodanud, aga midagi pole teha. Suve alguses oleks mu telefon 3 aasta vanuseks saanud ja tänapäeva tehnika vastupidavust arvesse võttes läks mul vist isegi hästi. Otsustasin selle remontimisega jamamise asemel endale uue telefoni osta.

Katkise telefoniga koju jõudes hakkasingi kohe usinalt endale uut otsima. Põhimõtteliselt kaalusin ma Iphone 8, Iphone 8 Plus ja Iphone XR vahel. Need teised X seeria mudelid tundusid naeruväärselt kallid. Pärast mudeli välja valimist uurisin hindu nii Gibraltaril, Hispaanias, Eestis kui ka lihtsalt netiavarustes. Lõpuks tuli kõige mõistlikum telefon Eestis firmale nimele osta ning lasta külla tulevatel sõpradel see kaasa võtta. Niimoodi jõudis telefon minuni vaid kahe päevaga ja pärast käibemaksu tagasi saamist kujunes hinnaks 638 eurot. Ma saan aru küll, et tegelikult on täiesti ulmeline nii palju ühe telefoni peale raisata, aga mis seal ikka. Vähemalt sain ma üsna hea pakkumise ja olen telefoniga väga rahul. Loodetavasti peab see hästi vastu ja ma lähiaastatel uut telefoni ostma ei pea.

Loodetavasti peab see telefon vähemalt mõned aastad vastu

Tegelikult oli mul plaanis see aasta endale hoopis uus arvuti osta, aga pärast telefoni soetamist tundub see priiskamisena. Mu kallis kaasa sai endale eelmise aasta lõpus imeilusa uue Macbook Pro ja pärast selle näppimist sain ma aru, et mul oleks aeg enda sama mudel ka vähe uuema aastanumbri vastu välja vahetada. Uus arvuti on ikka kordades õhem, kergem ja kiirem! Minu arvuti on mind tegelikult juba aastaid ustavalt teeninud ja kõik toimib siiani suurepäraselt, aga ta hakkab lihtsalt natukene aeglaseks jääma. Pärast uue ja kiire arvuti kasutamist oli eriti valus enda vanakest kasutades rahulikuks jääda. 😀

Ma otsustasin vähemalt mõneks kuuks uue arvuti ostmise mõtte tallele panna ja justkui järele mõelda, kas mul seda ikka päriselt ka vaja on. 😀 Tegelikult tean ma juba praegu, et see uue arvuti ostmise tuhin ei kao mu seest suure tõenäosusega mitte kuskile, aga millegipärast on mul vaimselt palju kergem suuremaid kulutusi hajutades. 😀 Rahalises mõttes ei ole ju tegelikult vahet, kas ma ostan uue telefoni ja arvuti üheaegselt või paarikuise vahega. Vaimselt tundub millegipärast aga ühekordselt mõne suure summa välja käimise asemel palju kergem see paari kuu peale hajutada. Imelik, aga minu puhul see täiesti toimib. 😀 Nüüd tuleb lihtsalt loota, et kõik erinevad vidinad ja tehnika kenasti vastu peavad ning kuskilt mingeid ootamatuid suuremaid kulutusi esile ei kerki.

Kas te eelistate võimaluse korral pigem kõik asjad korraga osta või minuga sarnaselt need mingi perioodi peale laiali hajutada?


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.