Sa oled üks ebakompetentne siga!

Eile oli lõpuks see päev, mil ma sain meie auto paberid korda. Kirjutasin siin täpsemalt, et seoses iga-aastase teemaksu (Impuesto Sobre Vehiculos) tasuga oleks meil mõistlik see aasta auto passis aadress ära muuta. Nimelt  makstakse siin iga aasta esimeses pooles teemakse auto passis oleva aadressi järgi ja need summad on maakonniti erinevad. Ma isegi ei tea täpset Madridi ja Cadizi maakonna erinevust, aga ma lihtsalt tahan, et kõik paberid korras oleksid ja ma nende peale uuel aastal enam mõtlema ei peaks. 

 Kohalikku maanteeametisse (Dirección General de Tráfico) jõudes oli veel kõik väga hästi ja suurest õues möllavast vihmast ma end häirida ei lasknud. Läksin igaks juhuks ikka natukene enne enda aega kohale nagu üks viks ja viisakas eestlane ja ootasin kannatlikult. Proovisin niisama passimist natukene asjalikumaks muuta ja otsustasin lisaks lihtsalt inimeste jälgimisele ka lugeda. Kaua ma seda siiski teha ei saanud, sest üsna varsti  tormas üks naine ametnikku kuu peale saates teenindussaalist välja. Muhelesin natukene omaette ja mõtlesin, et küll on tegemist ikka sõgeda naisega, et ta niimoodi siin maanteeametis stseeni korraldab. Oleks ma vaid teadnud, et poole tunni pärast tulen ma sealt ise samamoodi välja 😀 

Pärast tunniajast hilinemist jõudis ka minu kord kätte ning suundusin kõikide oma paberitega õige laua taha. Seal ootas mind maailma kõige üleolevama irvega  mees, kes alguses oli veel üsna viisakas ja uuris, millega ta mind aidata saab. Seletasin, et mul oleks vaja auto passis aadressi muuta ja selle peale vastas ta mulle, et tal oleks miljonit eurot vaja.  Manasin üsna kohmetu naeratuse ette ja mõtlesin, et ega kõigil ei saagi ju minuga sama hea huumorisoon olla. 😀 Seejärel ladusin kõik paberid lauale ja jäin ootele. Sellele järgnes maailma kõige ebaviisakam ja üleolevam vestlus üldse. Iga tema lause andis mulle mõista, et ma olen üks mõttetu blondiin, kes kujutab ette, et ta lihtsalt tuleb ja hakkab siin asju korraldama ning tegelikult need asjad ikka nii ei käi. 

Mulle esitatud küsimused olid umbes sellised: “Kes sa oled, et sa teise inimese autoga tahad toiminguid teha? Kas sa kõik vajalikud dokumendid taipasid ka kaasa võtta? Tulid sa selle peale ka ikka, et endale volitus lasta kirjutada? Miks sa siia üldse tulid?” Tundsin end nende küsimuste tõttu leebelt öeldes ebamugavalt ning hakkasin kergelt närvi minema. Viimane piisk karikasse oli see, kui ta hakkas dokumente üle vaadates itsitama ja küsis minult ka Kälveri passi ja välismaalase isikunumbri kaarti. Palusin siis selgitust, et mis mõte on volitusel kui mul peavad selle inimese dokumendid ka kaasas olema. Pakkusin talle kusjuures ka koopiad ja näitasin fotosid Kälveri dokumentidest, aga need polnud piisavad. Sel hetkel tõusis mul pulss lakke ja palusin ta ülemusega rääkida ning olukorda mõne vähe normaalsema inimesega arutada. Jõudsin vahepeal isegi mõelda, et äkki olen ma midagi keelebarjääri tõttu valesti aru saanud ja rahulikult kellegi kolmandaga arutades saaks olukorra siiski lahendatud. Aga ei….Selle peale vastati mulle, et ma ei ole mitte keegi tema ülemusega rääkimiseks ning teda polevat nagunii tööl. Vot sel hetkel ma purskasin ja ütlesin, et ta on üks ebakompetentne siga ning lahkusin irvituste saatel.  Oeh… See mul nüüd tegelikult küll plaanis polnud. Tunnistan, et mul võib teinekord natukene lühikene süütenöör olla, aga sellised ütlemised on ikka väga haruldased  ja varem ei ole ma midagi sellist kuskil ametiasutuses kunagi öelnud. Tundsin üle pika aja kuidas mulle tohutult ülekohut tehtakse ja ma ei osanud sel hetkel kuidagi paremini käituda. Loodetavasti teinekord olen targem.

Maanteeametist väljudes siirdusin esimese asjana vihma trotsides üle piiri Kälveri dokumentide järele ja proovisin samal ajal ka natukene maha rahuneda. 😀 Ütlen ausalt, et ma olin ikka üsna närvis ja mind valdasid väga kahetised tunded. Ühest küljest oli mul justkui natukene piinlik oma ütlemise tõttu, aga samas tundsin, et ma pidin ju kuidagi enda eest seisma… Pärast dokumentide saamist ja rahustavat jalutuskäiku suundusin tagasi maanteeametisse ja sammusin otsejoones sama laua juurde. Onklil oli parasjagu üks klient ees ja seega pidin natukene ootama. Selle ajaga jõudis märkamatult talle selja taha ka ülemus. Tundub, et sel korral piisaski vaid ülemuse pilgust ja kohalolekust, sest nüüd oli tegemist justkui uue inimesega. Mind teietati ja prouatati ning justkui imeväel sai olukord 10 minutiga lahenduse. Miks ta kohe alguses ei võinud normaalne olla???? Ma ei saa siiamaani aru, mis mõte on kellegi volitusel kui sul peavad siiski ka tema originaal dokumendid kaasas olema, aga see selleks. 

Ma ei ole oma elus väga tihti sellise kohtlemisega õnneks kokku puutunud ja see pani mind päris tõsiselt mõtlema. Miks paneb mõnda inimest end paremini tundma teistega halvasti käitumine, nende mõnitamine ja justkui alla surumine? Ma väga loodan, et vähemalt see sama meesterahvas proovib end edaspidi natukene viisakamaalt üleval pidada.

You Might Also Like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga