Miks me Madridist Gibraltarile kolisime?

Tänaseks mõned nädalad rohkem kui aasta aega tagasi kolisime me Madridi. Hispaania pealinna kolimine tuli meile tegelikult üsna ootamatult, aga väljakutse tundus piisavalt põnev. Vaid mõned nädalad pärast kindla tööpakkumise saamist pakkisime kohvrid ja lendasime kohale. Täna oleme natukene üle nädala oma uues kodus Gibraltari piiri ääres elanud ja ka siia tulek oli üsna ootamatu 😀 Meil ei olnud tegelikult mitte mingit plaani Madridist niivõrd kiiresti jalga lasta, aga tundub, et elul on ikka ja alati omad plaanid. 

Meile meeldis Madridis tegelikult väga. Sõbralikud inimesed, maitsvad toidud, väga aktiivne seltsielu (ma ei teadnudki varem, et ma olen võimeline nii tihti väljas käima :D), ilus kodu, toredad töökaalased ja Eestiga võrreldes palju parem kliima. Madridis oli küll väga tore, aga ometigi teadsime me juba alguses, et sellest ei saa kohe kindlasti mitte meie uus “päris kodu”. Meil oli plaanis Madridis paar aastat olla ning pärast seda kõrvad uuesti kikki ajada, erinevaid pakkumisi kaaluda ja alles siis edasi seigelda. Läks aga “natukene” teistmoodi. Septembri lõpus sai Kälver väga huvitava tööpakkumise Gibraltarile ning pärast kohapeal intervjuul käimist oli asi selge. Põhimõtteliselt nõustuti kõikide meie tingimustega (neid muudeti isegi magusamaks) ja seega tundus patt seda pakkumist mitte vastu võtta. Lisaks paremale palgale on ka uue firma tegevusvaldkond palju huvitavam (hasartmängud). Mulle meeldis tohutult ka see, kui palju firma minu ja meie kassi heaolu pärast muretses 😀 

Huvitavale ja paremini tasustatud töökohale lisaks saime me nüüd ka vahemere äärde kolida (ookean on ka muidugi vaid kiviviske kaugusel)! Ütlen ausalt, et merest tundsin ma Madridis elades küll väga palju puudust. Ega me Eestis elades ju tegelikult ka teab mis tihti mere äärde ei sattunud, aga Tartu kandis (tegelikult kõikjal Eestis) on nii palju imelisi järvi, et seda igatsust seal tavaliselt ei tekkinudki. Madridis oli õnneks palju basseine ja selle suve jooksul ma neid ka truult vähemalt korra nädalas ka külastasin. Ma oleksin vist muidu ära sulanud. 😀 Kahjuks basseinidest ainult ei piisanud, väga tihti tekkis ikkagi tahtmine kuskile eemale sõita ja kloorivabas vees ujuda. Madridis elades tuli selle jaoks aga üsna palju vaeva näha ja erinevaid võimalusi enne põhjalikult googeldada. Tihti võttis sellistesse kohtadesse minemine ka päris palju aega.  Nüüd on meri õnneks maja taga ning jooksud rannas on nüüdseks saanud osaks minu hommikusest rutiinist. Naudin seda kõike praegu väga ja olen tohutult õnnelik, et me selle pakkumise vastu võtmise.

Mul pole õrna aimugi kui kauaks me siia jääme. Vähemalt aasta, aga vast ikka pikemalt. Ma ei tea, eks me jooksvalt vaatame. Praegu on kõik veel nii uus ja põnev ning nende emotsioonide pealt on raske midagi arukat öelda. Õnneks meil mingeid suuri kohustusi ei ole ning tundub, et ka kassil erinevate elukohtadega kohanemisraskused puuduvad 😀 Talle oleme vist ikka meie kõige olulised. Öeldakse ju küll tegelikult, et kassid hoolivad rohkem oma kindlast kodust ja vähem inimestest, aga ma ei ole sellega nõus. Mulle vähemalt tundub, et meie Virsikul on meiega koos olles asukohast täiesti suva 😀 Seetõttu saamegi endale sellist ringi tiirutamist ja maailma avastamist lubada ning täiel rinnal nautida. 

You Might Also Like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga