Lapsega Lõuna-Hispaaniasse kolimisest

Olen juba mõnda aega tahtnud lisaks enda välismaale kolimise kogemusele ka teiste sama raja läbi käinud eestlaste lugudega end kurssi viia. Väga põnev on teada, mis pani kedagi uuele kodumaale püsivalt jääma – või hoopis tagasi Eestisse minema – ja kuidas selline otsus sündis. Ma olen loomult üsna uudishimulik inimene ja seega meeldib mulle teiste tegemiste kohta uurida 😀 Pärast erinevate blogidega internetiavarustes tutvumist ja niivõrd põnevate seikluste lugemist, tekkis mõte ka enda blogis riigiti teiste kogemused kirja panna ja nii sündiski siin uus rubriik nimega ,,Teiste lood”. Kindlasti mõtlevad meist paljud välismaale kolimise peale ning ühest kohast riigiti teiste kogemuste lugemine võib olla määrav lõpliku otsuse vastuvõtmiseks. Just seetõttu otsustasingi ma välismaal elamise kogemusega eestlased üles otsida ja pärast oma idee tutvustamist nad põnevate lugude kirjutamiseks küsimustega üle valada!

Esimesena tutvustasin oma ideed meist vaid umbes 9 kilomeetrit eemal elavale Aunele  ja meie ühise ajurünnaku tulemusena selle seeria esimene postitus valmiski! Aune leidsin ma kusjuures tänu tema blogile (link) sel ajal, kui me ise alles kaalusime Gibraltarile kolimist ning plusse ja miinuseid paberile kirja panime.  Seetõttu tundus kohe eriti sobilik ,,Teiste lood” esimese seeria postitus just temaga teha. Aune elab täna Lõuna-Hispaanias (kohe Gibraltari lähedal) oma mehe Kristjani ja nende 2-aastase tütre Annabeliga. Esimest korda tekkis neil Hispaaniasse kolimise mõte juba 2015. aasta suve lõpus, aga toonased töövestlused ei kandnud Kristjanil kahjuks vilja ning sinna see mõte korraks jäi. Kristjan ei andnud aga alla ning juba 2017. aasta lõpus üllatas ta kogu perekonda reaalse tööpakkumisega! Oma suure uudise jagamiseks valmistas ta pärast lapse magama panemist kokteilid ja snäkid, ning uuris justkui muuseas, kas ta kallis kaasa tahaks temaga Hispaaniasse kolida. Aune hüppas talle suurest rõõmust sülle, sest aknast avanevat sombust ilma vaadates tundus see ainuõige variant! Otsustatud! Edasi läksid asjad kiiresti – Kristjan sõitis Hispaaniasse juba jaanuaris ning Aune järgnes koos lapsega aprillis.

Kui aus olla, siis kolimine on tegelikult samaaegselt hirmutav, tohutult põnev, kohati stressirohke ja täis väga erinevaid väljakutseid ning koos lapsega võib see teinekord täiesti võimatuna tunduda. Aune ja Kristjani jaoks ei ole nende väikene tütar Annabel aga kunagi takistuseks olnud ja nii ei näinud nad probleemi ka koos temaga Lõuna-Hispaania palmide alla kolimises. Lapsega kolimise peamiste väljakutsetena toovad nad välja lennureisid ja hoidjate leidmise raskuse. Välismaal elades ei ole kahjuks pereliikmeid ja sõpru kohe lähedalt võtta ning seetõttu on palju keerulisem leida aega vaid teineteisele. Kolimise juures on raske olnud ka hispaania keelega kohanemine, sest vaid inglise keelega Lõuna-Hispaanias naljalt hakkama ei saa. Lisaks keelebarjäärile on Aunele oodatust keerulisemaks osutunud ka meelepärase töökoha leidmine. Pärast Eestis kõrghariduse omandamist ja väga heas firmas edukalt praktika läbimist oli meelepärane töökoht olemas, aga sellest kõigest tuli kolimise tõttu loobuda. Lõuna-Hispaanias ja Gibraltaril osutus erialase töökoha leidmine aga hoopis keerulisemaks ja see tekitas kohti suurt frustratsiooni. Praeguseks on Aune endale töökoha leidnud (kahjuks küll mitte erialase), aga ta hoiab silmad ja kõrvad koguaeg lahti ning on kõikideks põnevateks väljakutseteks valmis.

Välismaal elades hakkavad inimesed paratamatult ka teatud asju kodumaalt igatsema. Eestlased on harjunud elama e-riigis ja praktiliselt kõik vajalikud toimingud ilma suurema bürokraatiata vaid mõne hiireklikiga kodust arvuti tagant korda ajama ning sellisest lihtsast asjaajamisest tunnevad Hispaanias puudust ka Aune ja Kristjan. Välismaale kolides hakati puudust tundma ka Eestisse maha jäänud pereliikmetest ja sõpradest. Omavahel suheldakse aga läbi sotsiaalmeedia ja Skype’i üsna tihedalt ja omavaheliste suhete jahenemist küll tunda pole. Lisaks perele ja sõpradele igatsevad nad näiteks ka Eesti head ühistranspordi- ja pakiautomaatide võrgustikku, erinevaid mugavalt toidu koju tellimise äppe ja seda, kuidas kodus kõik asjad käe-jala ulatuses olid. Otseloomulikult tunnevad nad puudust ka lihtsast ja heast Eesti toidust, õigest mustast leivast ning erinevatest mahepoodidest.

Hispaaniasse kolimine on endaga kaasa toonud ka hulgaliselt naljakaid seiklusi, millest paljud tol hetkel kohe üldse nii naljakad ei tundnud. 😀 Aune lemmikud on iganädalased autota poeskäigud nende 2-aastase tütrega. Eriti eredalt on tal meeles üks kuum suvepäev mil ta lapse, vankri, toidukottide ja ventilaatoriga kokku 6 tundi mägedest üles ja alla seikles. Ilma autota elu rõõmud! Hispaaniasse kolimine on kindlasti kogu nende pere proovile pannud, aga sealne mõnusalt soe kliima, sõbralikud ja avatud inimesed ning oskus väikestest asjadest rõõmu tunda on seda kõike väärt! Igaveseks nad arvatavasti Gibraltari piiri äärde elama jääda vähemalt praegu ei kavatse, aga eks ole näha – elul on kombeks alati omad korrektuurid teha! Lõuna-Hispaaniasse sattuvatel kaasmaalastel soovitavad nad lisaks Malaga, Ronda ja Estepona külastamisele ka üle piiri Gibraltaril käia ning külastada sealsel lubjakivikaljul elavaid ahve.

Andke teada, kelle välismaal elamise kogemuse kohta te järgmisena lugeda sooviksite! Nii saan ma järjest kõigiga ühendust võtta ja nende lood kirja panna. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.