Kuidas ma lugemisega uuesti sõbraks sain

Kätte on jõudnud 2018. aasta viimased päevad ja seega tundub paslik sel aastal loetud raamatute teemal mõned read kirja panna. Ma võin julgelt öelda, et sel aastal õppisin ma uuesti lugemist täiel rinnal nautima ja sellest on taaskord saanud osa minu igapäevaelust. Mulle meenub mu eesti keele ja kirjanduse õpetaja soovitus meil gümnaasiumis veel täiel rinnal ilukirjanduse lugemist nautida, sest väidetavalt pole meil selleks ülikoolis enam aega. Tol ajal ei osanud ma muidugi suurt midagi tema sõnadest arvata, aga see vastab täielikult tõele! Ülikoolis tuli nagunii koguaeg erialakirjandust lugeda ja seega ei jäänud muuks tõepoolest teab mis palju aega. Mulle on alati lugeda meeldinud, aga ülikoolis käimise ajal jäi niiöelda enda lõbuks lugemist kordades vähemaks. Ma lihtsalt ei viitsinud ega jõudnud pärast erialakirjanduses ninapidi tundide veetmist veel ühte raamatut kätte võtta. Pärast ülikooli lõppu hakkasin küll jälle natukene rohkem lugema, aga uue hoo sain ma tegelikult sisse alles Madridi kolides.

Eestis olles ma kahjuks ühistransporti kasutades või auto kõrvalistmel istudes kunagi midagi lugeda ei saanud, sest mul hakkas KOHE pea valutama. Metroos mul õnneks seda muret pole (lennukis ka mitte). Madridis elades sõitsin ma tavaliselt igal tööpäeval kokku umbes tunnikese metrooga ja nii ma alguses ajaviiteks raamatuid lugema hakkasingi. Aja möödudes tekkis sellest justkui iseenesest harjumus ja nii ma hakkasingi lisaks ka kodus lugema. Igavamate raamatute korral see küll alati välja ei tulnud ja nii tekkis mõnel korral ka nädalasi pause 😀 Ma ei tea miks, aga ma ei ole siiamaani oma elus veel mitte ühtegi raamatut pooleli jätnud. Võib-olla kunagi väiksemana ma seda tegin, aga praegu ei meenu küll ükski kord. Mulle millegipärast sisimas tundub, et ma käitun raamatut pooleli jättes väga ebaviisakalt. 😀 Lisaks sellele on mul peas alati üks hääl, mis justkui sunnib alustatu lõpuni viima ja nii ma siis alati loodan, et äkki kohe-kohe läheb ikka põnevaks 😀 Vahel lähebki, aga tavaliselt siiski mitte.

Kui sel aastal lugesin ma (just eesti keeles) palju suvalisi lihtsalt kätte juhtunud raamatuid, siis järgmisel aastal proovin kindlasti natukene valivam olla. Sel aastal tekkis mul üpris mitmel korral suur soov eesti keeles lugeda ja nii ei jäänud muud üle kui leppida igasuguste suvaliste raamatutega. Välismaal elades on eestikeelse kirjanduse hankimine kahjuks üsna keeruline. 😀 Loodan uuel aastal targem olla ja palun kõikidel külla tulevatel sõpradel endaga ka ühe raamatu kaasa võtta. Mul on nimekirjas juba päris mitu teost! 😀

Minu 2018. aastal aasta raamatud:

  1. Nullist üheni – Peter Thiel
  2. When Breath Becomes Air – Paul Kalanith
  3. Musta pori näkku – Mihkel Raud
  4. Ei jäta elamata – Vahur Kersna
  5. Vaikelu leivaraasukestega –  Anna Quindlen
  6. Minu Suriname – Liina Org
  7. Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku – Ashlee Vance
  8. Peaosatäitja otsingud – Darja Dontsova
  9. Turtles All the Way Down – John Green
  10. Paper Towns – John Greene
  11. Men Without Women – Haruki Murakami
  12. Pinball – Haruki Murakami
  13. Norwegian Wood – Murakami
  14. Little Women – Louisa May Alcott
  15. Võitjate seadused – Bodo Schäfer
  16. Eat, Pray, Love – Elizabeth Gilbert
  17. Esimene paha mees – Miranda July
  18. The Art of Invisibility – Kevin Mitnick
  19. Arveteklaarimine – Woody Allen
  20. Surely You’re Joking, Mr. Feynman! – Richard Feynman
  21. Call Me By Your Name – André Aciman
  22. La sombra del viento – Carlos Ruiz Zafón 
  23. Milk And Honey – Rupi Kaur
  24. Becoming – Michelle Obama

Omast arust lugesin ma sel aastal täitsa palju (vähemalt enda kohta), aga ma tean inimesi, kelle jaoks on tavaline ka iga kuu 3-4 raamatut lugeda. Peaks vist täitsa välja uurima, mitu raamatut üks “keskmine eestlane” aastas loeb. 😀 Mitu raamatut teie 2018. aastal ja kas eelistate igasuguseid e-lugereid või mitte? Suure huviga ootan ka teiepoolseid raamatusoovitusi!

4 Replies to “Kuidas ma lugemisega uuesti sõbraks sain”

  1. Mina lugesin sellel aastal 12 raamatut. Seadsin eesmärgiks iga kuu ühe raamatu. Uuel aastal tahaks rohkem jõuda lugeda.
    Mina olen see inimene, kellele meeldib uue raamatu lõhn ehk ei mingit laenutamist ega e-lugerit.
    Minu selle aasta lemmikuks raamatuks sai “Minu Dubai” Susan Luitsalu.

    1. Oi kuidas ma samuti juba seda “Minu Dubai” raamatut lugeda tahaksin! Ma olen selle kohta nii palju head kuulnud ja kibelen väga lugema. Loodan, et saan mõne sõbra kaudu selle lähiajal endani transportida. 😀
      Mis igasugustesse e-lugeritesse puutub, siis ma olen sinuga täpselt samal seisukohal. Päris raamatu käes hoidmisel, selle nuusutamisel ja lehtede keeramisel on mingi sõnuseletamatu võlu ja ükski e-luger seda asendada ei suuda. Samuti arvan, et iga kuu ühe raamatu lugemine on päris hea tempo ja rohkemad inimesed võiksid endale just selline eesmärgi seada. Lugemine on ju tegelikult tohutult lõõgastav ja mõnus! 🙂

  2. kui “la sombra del viento” originaalis läbi lugesid, siis võib sulle vist hispaaniakeelset kirjandust ka soovitada? 😉 kui nii, siis minu selle aasta lemmikute hulka kuuluvad rosa montero “la carne”, vanessa montfort “mujeres que compran flores”, chimamanda ngozi adichie “americanah”, a. j. finn “the woman in the window”, ruth ware “the woman in cabin 10”, herman koch “the dinner”. ning eelistan ikka paberraamatuid. kui kunagi valencia kanti satud või mina sinna (pagana pihta, just novembris käisin! 🤣), saame vahetust teha 😄

    1. Ma ei ole kindel, kas ma lähiajal oleksin nõus seda uuesti lugema:D Minu hispaania keele tase peaks üsna tugev B2 olema ja ilma google’i sõnastikuta oleksin ma ikka hätta jäänud. Samas usun, et see arendas mu sõnavara metsikult ja aitas üldse igatpidi õpingutele kaasa. Ühesõnaga oli “La Sombra Del Viento” kohe kindlasti minu selle aasta kõige raskem ja ajakulukan lugemine. 😀 Tutvusin kiirelt ka sinu poolt soovitatud hispaaniakeelsete raamatute arvustustega ja tundub, et “La carne” võiks täitsa minu järgmiseks katsumuseks olla! “Mujeres que compran flores” tundub ka ahvatlev, aga see isegi veel pikem kui “La Sombra Del Viento”. 😀 Jätan selle tulevikuks! Suur aitäh heade soovituste eest! Igasugustest raamatute vahetustest olen ma ka väääääga suures vaimustuses!!! Loodetavasti siis tõesti trehvame lähitulevikus!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.