Kuidas hakkama saada, kui majapidamises puudub vesi

Aeg-ajalt tuleb meil siin ikka üllatusi ette ja eile oli just täpselt üks selline päev. Ma olin tegelikult küll tähele pannud maja uksel olevat silti, mis hoiatas 4. veebruaril toimuva veekatkestuse eest, aga otseloomulikult ei jäänud see mulle meelde. Ma arvasin, et vesi kaob vaid paariks tunniks ja olin pehmelt öeldes üllatunud, kui meil lõppkokkuvõttes vett koguni 24 tundi ei olnud.

Mulle tuli veekatkestus tegelikult meelde alles siis, kui ma enam mitte kuskilt vett ei saanud. Proovisin küll meeleheitlikult nii köögi kui ka mõlema vannitoa kraane, aga ei miskit. Sel hetkel tekkis mul otseloomulikult ka selline janu nagu ma oleksin mitu päeva kõrbes kuival olnud. Õnneks aitas hullema ära hoida hommikusest tee tegemisest veekeedukannu jäänud viimane tilk. 😀 Tegelikult mõtlesin ma isegi korraks poodi veevarusid täiendama minna, aga sinna see jäi. Ma olin täiesti kindel, et vesi tuleb paari tunni pärast tagasi ja mul ei ole vaja mitte millegi pärast muretseda. Ha ha ha… Pärast külmkapi piimast tühjast joomist oli valida õlle, veini ja rummi vahe. Sel hetkel ei isutanud neist ükski. Poodi vee järele ei hakanud ma aga endiselt minema. Uskusin endiselt, et NÜÜD lõpuks see vesi ju ikka tuleb.

Päeva jooksul avastasin, et ilma veeta jäävad tegemata ka planeeritud karri ja muffinid. Esiteks ei on üsna võimatu ilma veeta riisi keeta ja teiseks puudus mul igasugune soov pärast kokkamist nende mustade nõudega tegelema hakata. Mingi hetk muutus võimatuks ka vetsus käimise edasi lükkamine. Ütlen ausalt, et väga rõve on vetsus käia nii, et sa ei saa pärast vett peale tõmmata. 😀 Pärast tööpäeva lõppu sain ma lõpuks aru, et enne hommikut ei ole meil mitte mingit lootust vett tagasi saada ja sõitsin seega lõpuks poodi. Üks neljast 5-liitrisest tünnist kulus koheselt vetsupottidele vee peale valamiseks ja järgmised kaks kulusid õhtusteks pesemistoiminguteks 😀 Ma olen nimelt üks nendest inimestest, kes ei suuda ilma pesemas käimata voodisse minna. Ma lihtsalt pean enne puhas olema.

Pesemine oli ka muidugi omaette huumor. Kõigepealt keetsin ma endale veekeedukannuga hunniku kuuma vett ja seejärel segasin selle külma veega. Lõpuks suundusin oma suure pesukausiga vannituppa ja nii ma end puhtaks pesin. 😀 Sellega tuli mul kohe meelde lapsepõlves tädi maakohas saunas käimine. Nende juures oli samuti vaja suures pesukausis endale ise paraja temperatuuriga vesi kokku segada. Ühel õhtul oli ju vanade aegade mälestuseks täitsa tore end niimoodi pesta, aga sellest mulle ka täitsa piisas. 😀 Kui vesi ei oleks tänaseks tagasi tulnud, siis ma oleksin ilma naljata basseini end loputama läinud.

Ma ei kujuta ette, kuidas väikeste lastega vanemad niimoodi hakkama said. Julgen arvata, et ma ei olnud ainus, kes ei olnud teadlik vee kadumiseks koguni terveks ööpäevaks. Vastasel korral oleks ju saanud selleks kuidagi natukene paremini valmistuda. 😀 Täiskasvanud inimesena saad ju tegelikult veel kuidagi mõnda aega ilma veeta hakkama, aga lastega tundub see ikka väga keeruline olevat. Ma oleksin vist lolliks läinud. 😀 Õnneks tuli vesi täna siiski tagasi. Tööinimesed pidid küll kodust lahkuma ilma hommikuse dušita, aga kella 9 paiku tuli kaua oodatud vesi lõpuks tagasi. Ma arvan, et ma ei ole mitte kunagi oma elus niivõrd nautinud vetsupotile vee peale tõmbamist. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.