Lemmikloomaga reisimine ehk kuidas meie kass Eestist Hispaaniasse sai

Enne Madridi kolimist mõtlesime pikalt, kas võtame kassi endaga kohe kaasa või tulen talle järele kui oleme kodu leidnud. Otsustasime Virsikule pärast järele tulla ja see oli väga õige otsus, sest temaga koos oleks siin alguses ikka raskem olnud. 1.novembril saime korteri võtmed kätte ja 21.novembril lendasin juba nädalakeseks Eestisse veel viimaseid asju ja meie kassikest tooma. Tallinnast kahjuks ei tule meile siia Madridi  üldse otselende ja Riiast olid otselennud selleks ajaks lõppenud. Kõige mõistlikum tuli temaga lennata Riia-Helsingi-Madrid. Vahemaandumised olid õnneks praktiliselt olematud ja kõik sujus hästi.

Valisin kassi uude koju toomiseks Finnairi, sest nende lennuajad olid mulle sobivad ja kõnekeskuse töötajad suurepärased. Ma ei teadnud mitte midagi lemmikloomaga lennuki salongis reisimisest ja küsimusi oli palju. Nende toredad inimesed tegid selle kõik aga väga lihtsaks. Kuna igal lennul on ka maksimaalne salongi lubatavate loomade arv, siis enne piletite broneerimist helistasin veelkord Finnairi. Sõbralik naisterahvas väitis, et hetkel teisi lemmikloomi minu poolt valitud lendudele registreeritud pole ja seega peaks kõik sujuma. Pärast piletite ostmist teatasin helistades oma broneeringu numbri ja juba üsna varsti sain e-mailile kinnituse, et lemmiklooma transport on kinnitatud ja 40 eurot selle eest saan lennujaamas. Hurraaa!

Piletid olid küll olemas, aga kassi lennukisse võtmine pani mind ikka natukene muretsema. Õnneks Virsikul auto-, rongi- ja bussisõidu vastu midagi ei ole ja nii ma siis lootsin, et saame ka lennukis ilusti hakkama. Umbes kuu aega enne sõitu käisime teda kiibistamas ning tegime euroopa passi ja vajalikud vaktsineerimised. Mõni päev enne lendu käisime veel igaks juhuks veterinaari juures kontrollimas, et kõik vajalikud templid oleksid passis olemas.  Veterinaarilt saime ka ühe rahustava geeli enne lendu manustamiseks ja niiskust imavad lapid transpordikoti põhja panekuks (parem karta kui kahetseda).

Esimese lennu õhkutõusul oli kuulda kahte haledat mjäuuud ning seejärel hakkas vist nii hirmus, et ta jäi kohe magama (arvatavasti hakkas ka rahustav geel mõjuma). Vahemaandumise ajal ta süüa ega juua ei tahtnud ja nii ta mul lihtsalt süles magas. Järgmisel lennul saime kahepeale kolmese rea ja nii sain ta pärast õhkutõusu enda kõrvale istmele võtta. Stjuardessid tõid ka temale juua, aga midagi tal alla ei läinud. Lasin tal vahepeal tualetis jalgu sirutada ja proovisin edutult jooma meelitada. Madridi jõudes oli mu kallis kaasa meid juba ootamas ja nii me kolmekesi kodu poole läksimegi. Pärast esimest kiiret koduga tutvumist lasi Virsik juba krõbinatel hea maitsta ja läks seejärel magama. Hommikul tundis ta end uues kodus juba nagu vana kala ja ühtegi probleemi meil kohanemisega ei ole olnud.

Väike videomeenutus meie seiklusest:

4 Replies to “Lemmikloomaga reisimine ehk kuidas meie kass Eestist Hispaaniasse sai”

  1. Tere,
    Ma lendan oma kassiga Tallinnasse Finnairiga ja Norraga. Tahaks küsiga, mis on Teie kandekotti mõõtmed ja kas see on veekindel? Ma olen ostnud 23cm kõrgusega painduvast materjalist kotti, mis saab vajadusel istme alla lükata. Finnairi kõrgus on 25, kuid aga Norral on 20 cm. Kas keegi kontrollib kandekottii mõõtmeid?
    Alisa

    1. Tere!
      Meie kandekoti põhi on 22x40cm ja kõrgus 27cm ja mitte keegi kuskil kotti ei kaalunud ega mõõtnud. Check-in’i tehes tahtis tädi vaid korraks näha, et kass ikka kotis on 🙂 Mina lendasin samamoodi Riia-Helsingi otsa Norraga ja siis edasi Finnairiga. Kott mahtus mõlemal lennul ilusti istme alla.

  2. Lendasin 2a tagasi kassiga Iirimaalt Rootsi. Vahepeatus oli Saksamaal, lendasime Norra ja sealt autoga Rootsi. Ütleme nii et lennukis olles paar korda kartsin küll et elusa kassiga ma kohale ei jõua…hingeldas mingihetk nii hullusti et mul endal tekkis jube hirm tema pärast. Õnneks läks kõik hästi ja ta küll oli üsna zombie kui lõpuks kohale jõudsime, aga siiski midagi muud hullu polnud. Minu väike kangelane 😀

    1. Kujutan ette, kui jube tunne see võib olla, kui sa lihtsalt ei saa mitte kuidagi oma vaest kassikest aidata… Kahjuks ei ole aga midagi teha ja üldjuhul ongi loomade jaoks reisimine ikka üsna hirmus ja stressirikas. Samas on mu sõbranna kass juba näiteks 8 eri riigis elanud (ka Ameerikas ja Jaapanis) ja pidi reisimisega juba väga harjunud olema. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.