Eestlased Buenos Aireses ehk kohanemine inflatsiooni, veidra moe ning õhukonditsioneeri liigkasutusega

Seekordse “Teiste lood” rubriigi postitus on minu väga hea, ilusa ja intelligentse sõbranna Keidi seiklustest (kes EI editinud seda algust ise) Argentiina pealinnas Buenos Aireses. Praeguseks on Keidi seal juba kaks ja pool aastat elanud ja tema tegemistega saab end kursis hoida facebookis või instagramis. Argentiina asub Lõuna-Ameerikas ning piirneb Brasiilia, Boliivia, Uruguay, Paraguay ja Tšiiliga. Argentiinas elab kokku 44,27 miljonit inimest ja neist 2,89 miljonit Buenos Aireses. Keidi pani oma loo ise kirja ja seega pole mul vaja teha muud kui tema seiklusi teiega lihtsalt jagada!

Kolisin Buenos Airesesse oma pisikese kohvri ja käsipagasiga augustikuu alguses aastal 2016. Pro tip 1:Argentiinasse kolides tuleb tulla 5 kohvritäie riietega, sest siin on müügil vaid jõledad jalanõud. Täpsemalt on siin moes hiigel platvormid, mis võib olla ei kõlagi nii halvasti, aga tegelikult on olukord ikka päris halb. Samas hindan kõrgelt inimesi, kes suudavad nendel platvormidel kõndida siinsetel tänavatel. Tänavakivid on siin enamasti lahtised ning nende peale astudes pritsid sa ennast lihtsalt täis kas vihma või seebise veega, millega kohalikud inimesed igal hommikul tänavaid puhastavad. Kunagi nägin, kuidas ühele möödakäijale lihtsalt must puhastusvesi peale visati. Tegelikult on see täiesti arusaadav, sest siin läheb kodudes vahepeal vesi ära ning siis me peseme end alternatiivsete lahendustega.

Riigi vahetamist võtsin tegelikult võrdlemisi rahulikult. Pro tip 2:Kui kolid uude riiki, tuleks püsivat elukohta hakata vaatama varem kui 2 nädalat enne lendu ja see on koht, kus võiks rohkem muret tunda oma saatuse pärast, mitte „Kui raske see ikka olla saab“. Otsustasin esialgu korterit jagada teiste välismaalastega, et leida sõpru ning hakata oma elu taas üles ehitama. Korterikaaslased teadsid ägedaid kohti, mida külastada ning neil oli tuttavaid, kellega sain sõbraks ja nende kaudu leidsin samuti uued inimesed, kellega väljas jaurata. Ma väga ei küsinud neilt, et kas nad tahavad mu sõbrad olla või ei, ma lihtsalt ei läinud enam ära. Uude riiki kolides ei tohiks keegi üksi jääda, sest uus keskkond on niigi segadusttekitav ja head inimesed aitavad keerulise olukorraga paremini toime tulla. Minu Argentiina sõbranna kolis hiljuti Londonisse ning saatis seejärel nii mulle kui ka ühele prantslannast sõbrannale sõnumi, et ta lõpuks mõistab, kui raske tegelikult oma elu uuesti alustamine on.

Esimene mõte Eestist jäädavalt lahkuda tuli 2016. aasta alguses Brasiiliasse reisides, sest tagasi tulles ma ei suutnud mõtet Lõuna-Ameerikast unustada. Rio de Janeiros on kahjuks aga võrdlemisi ohtlik ning portugali keele oskuseta on seal üpris keeruline hakkama saada. Kolimine Lõuna-Ameerikasse oli aga hädavajalik, sest siin on imeline. Elu Eestis oli minu jaoks liigselt fikseeritud. See kõlab nüüd üsna totralt, aga mu elu oli liiga stabiilne ja ettearvatav. Ma ei väida, et mul oleks nüüd vaja iga päev tunda adrenaliini, aga natukene põnevust võõras keskkond esile kutsub ja hoiab seega ka meeled teravana. Seetõttu võtsin vastu otsuse, et tatsan olematu hispaania keelega naiivselt võõrasse Buenos Airesesse.

Buenos Aireses ehk Baires on üsna euroopalik linn ning mitmed inimesed räägivad siin inglise keelt. Mina tean näiteks vähemalt kuut kohalikku, kes räägivad ning kuus inimest on statistiliselt suur osa minu tutvusringkonnast, sest olen juba 24-aastane. 24 on see vanus, mil sa hakkad vaikselt erinevaid sotsiaalseid üritusi vältima ning eelistad jääda koju, et teki all Netflixi vaadata või raamatut lugeda ja WhatsAppi sõnumeid ignoreerida. Oma rolli mängib selles kindlasti ka see, et Argentiinas minnakse välja alles umbes 1 paiku öösel. Baaridesse minnakse küll natukene varem, aga ma olen tihti selleks ajaks juba liiga väsinud, et end nii hilja välja vedada. Olen tavaliselt nõus ainult kultuurikeskustesse minema (parim osa Bairesest!), sest nendes kohtades on ägedad näitused, live-kontserdid, luuleõhtud, mõnus rahvas jm. Siin on meeletul hulgal kultuurikeskuseid, mis aitavad töömõtetest eemale saada ja kui ühes kohas teed midagi piinlikku, on alati olemas mõni teine kultuurikeskus, kus saab edasi käima hakata.

Õhtust süüakse pere ja sõpradega siin alles kell 22 või 23 ajal. Sellega olen ma tegelikult hiliste tundidega juba harjunud, kuid eelistan siiski natukene varem õhtustada (~21 ajal). Vahel harva jõuan aga töölt ja jõusaalist nii hilja tagasi, et ma ei jõuagi midagi süüa. Järgmisel päeval tööl vastu pidamiseks tuleb oma unetunnid ikka täis saada. Õnneks juhtub tühja kõhuga magama minemist siiski väga harva.

Kõige keerulisem oli Buenos Aireses endale töökoha leidmine. Siin on palju kohalikke ja välismaalasi, kes on aastaid endale tööd otsinud ja välismaalaste grupid Facebookis on täis inimesi, kes võidu CV-sid saadavad ning erinevaid tööotsi paluvad. Minul võttis erialase töö leidmine tervelt aasta. Selle aja jooksul oli mul mitu intervjuud, ühe ettevõttega isegi 5 vestlust kolme kuu jooksul ja seetõttu oli eitavat vastust eriti raske aktsepteerida. Pro tip 3:Ürita mitte nutta ja end looteasendisse kerra tõmmata kui kõik läheb valesti. Kriiskamine aitab samuti!

Terve esimene aasta oli ülimalt stressirohke, kuid soov Argentiinasse jääda andis suurt motivatsiooni edasi pingutamiseks. Ma teadsin, et ma tahan siia jääda. Argentiinas on kusjuures kombeks enne töölepingu sõlmimist inimene saata psühholoogilistele testidele (3 tundi tuvastad tindiplekki. Ma väitsin näiteks, et esimene plekk on Batman), arsti juurde verd andma, EKG-sse jm. Kui ettevõte palub sul nendele testidele minna, siis vastus on ilmselt positiivne ning võid end juba natukene vabamalt tunda, sest kui hull sa ikka olla saad.

Argentiinas elades tunnen ka mina otse loomulikult puudust kohukestest, vanaisa pasteedist, süldist, kräsupeast ja tema kallistustest. Eesti kiire ning lihtne bürokraatia on ka midagi, millega olen liiga ära harjunud. Siin riigis käib kogu paberimajandus ikka väga omamoodi… Tihti jääb mulje nagu nad ei teaks ise ka, mis asutustesse nad sind milliste dokumentidega saadavad. Kunagi ei saa kindel olla, kas sa oled õiges asutustes õigete paberitega. Pro tip 4:Tavaliselt sul ei ole kõiki pabereid ja sa kindlasti ei ole õiges kohas.

Siin võtab viisa tegemine aega üle kuu, füüsilist dokumenti tuleb üldse 3-4 kuud oodata ning selle aja jooksul ei tohi sa riigist lahkuda. Kui mõned andmed väidavad, et ühe teise paberiga on reisimine lubatud, siis teistpidi tuleb välja, et seda siiski teha ei saa. Sellistel hetkedel jääd sa ametnikke suu ammuli jõllitama ja mõtled, et aga mida sa siis nüüd teed. Siin on üldse asjad natukene omamoodi. Näiteks ei saa usaldada kohalikke busse. Öösel võid niimoodi bussi ootama jäädagi, buss kas tuleb või ta ei tule ning ka päevasel ajal on 40-minutilised hilinemised teinekord täitsa tavalised. Vahel ei liigu ühistransport mõne streigi tõttu üldse ja siis ei jää muud üle kui kodus töötada. Teinekord streigivad ka pangad niimoodi, et ükski pangaautomaat ei tööta ja seetõttu tuleb alati igaks juhuks ka sularaha varuda. See kõik võib kõlada tüütult, aga see on osa siinsest ühiskonnast ja me kõik oleme sellega harjunud.

Eesti plussina võib välja tuua ka sealse töökultuuri. Argentiina seaduste kohaselt tuleb töötajale anda aastas vaid 2 nädalat puhkust (koos nädalavahetustega, üksikuid päevi nokkida ei saa ja pühadega süsteemitada pole mõtet) ning inimesed töötavad meeletu tempoga. Mõned ettevõtted annavad siiski ka kolm nädalat puhkust, et endale paremat tööjõudu meelitada. Igapäevased ületunnid, nädalavahetuseti töötamine, hilisöised kõned ning kurnatus on täitsa tavalised igapäevaelu osad. Õnneks olen ma vaid mõnel korral poole ööni tööd teinud. Mina tulin sel nädalal näiteks tagasi oma teiselt väga vajatud puhkuselt (esimene kord sain aasta lõpuni 4 päeva puhkust koos nädalavahetusega ja eelmisel nädalal võtsin 5 päeva koos nädalavahetusega, et Tšiilis ära käia). Õnneks on lisa vabu päevi üsna tihti erinevate pühade tõttu. Keegi muidugi täpselt ei tea, mis pühaga tegemist on, aga samas tööle minema ei pea ja seega küsimusi me ei küsi. Argentiinas tunned küll palju väsimust, aga samas on ikka vahva, sest selle meeletu segaduse sees on päike, soojus ja armsad inimesed. Samuti saan vaikselt hakata avastama ka teisi Lõuna-Ameerika riike.

Emotsionaalselt on raske toime tulla inflatsiooni ning peeso väärtuse langemisega, sest hinnad tõusevad, aga sinu palk on eurodeks ümberarvutatult (ma ikka arvutan hindadest aru saamiseks endiselt kõike eurodeks ümber) iga kuu eelmiste kuudega võrreldes tunduvalt väiksem. Palka tõstetakse enamasti ainult ühel korral aastas (mõned ettevõtted tõstavad ka kahel korral), kuid peeso langeb järsult mitmel korral aastas ja seega võibki juhtuda, et sa pead järgmise aastani töötama palgaga, mis on juba kolmandiku või enamgi oma väärtusest kaotanud. Hindu tõstetakse aga mitmel korral aastas (nt rent, toit, kommunaalkulud jne), sest keegi ei taha suurema languse korral rahaliselt kaotada. Mõned korteriomanikud rendivad välja kortereid ja maju teavitades enne lepingu sõlmimist, et iga kolme kuu tagant on tõus 12-15%, sest nad juba ennetavad, et peeso langeb niikuinii.

Tänaseks on mul enda korter ning armsad sõbrad, mõned neist isegi Eestist. Esimesel pildil on kallis Kadri ja teisel Kätlin. Argentiina sügavatest probleemidest hoolimata mul plaani Eestisse tagasi minna ei ole. Mul on siin äärmiselt huvitav ja tunnen end koduselt. Tšiilis puhkusel olles hakkasin juba Bairest igatsema ning kui sa tahad puhkuselt tagasi tulla riiki, kus sa resideerud, siis ilmselt oled õiges kohas. Palav on siin muidugi ka ning päikesepõletus on minu jaoks juba üsna tavaline. No ei ole veel õppinud, millal endale õigeaegselt päikesekreemi peale panna. Lisaks on see täielik konditsioneeride maa. Kunagi väitsin, et brasiillased armastavad konditsioneere rohkem kui oma ema ja see täiesti asjakohane kommentaar ka Argentiinas. Lõuna-Ameerika riikides on need alati liiga tugevad nii ühistranspordis kui ka mu kontoris ning ähvardan iga kord 911 kutsuda, kui keegi pulti liiga tihti näpib.

Argentiinas on raske, aga imeline!

Loodan, et Keidi seiklused Argentiinas tekitasid ka teis põleva soovi seda eriskummalist riiki külastada!


You Might Also Like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.