2018. aasta

Ma ei saa end lihtsalt tagasi hoida ja pean ka paar rida 2018. aasta viimasel päeval ikka kirja panema. Mul on olnud üks järjekordne väga hea ja sündmusterohke aasta ning ma ei jõua ära oodata, mida kõike 2019. aasta toob. Ma tean kui suure klišeena see kõlab, aga kõik on tõesti hästi ja kurta tunduks patt. Siiamaani oleme iga aasta oma eesmärkide suunas üsna edukalt liikunud ja ka sel aastal said praktiliselt kõik eelmisel aastal kirja pandud eesmärgid täidetud. Me oleme sellised imelikud, kes tõsimeeli iga kord 31.detsembril maha istuvad ja uue aasta eesmärgid suurelt paberile kirja panevad. 😀 Ma tõesti usun, et tänu oma eesmärkide igapäevaselt seinal nägemisele me juba alateadlikult täidame nad kiiremini. 2018. aasta peale mõeldes meenuvad esimesena uued sõprussuhted, hispaania keele enamvähem selgeks saamine, Gibraltari piiri äärde kolimine, reisimised nii kahekesi kui peredega ning otseloomulikult selle blogiga alustamine.

Madridis oli väga mõnus elada!

Nüüdseks olen ma augustist alates natukene tõsisemalt siin blogis kirjutanud peamiselt eluolu kohta Hispaanias ja Gibraltaril. Lisaks olen teiega jaganud ka kõikvõimalikke reisimisega seotud mõtteid ja muljeid. Ma ei ole tegelikult kunagi selline päevikut pidav tüüp olnud, aga praegu mulle täitsa meeldib paaril korral nädalas maha istuda ja mõned read kirja panna. See mõjub mulle justkui natukene terapeutiliselt. 😀 Viimasel ajal on inimesed minu poolt kirjutatut aga päriselt ka lugema hakanud ja ma olen olen isegi oma esimesed kommentaarid saanud!!! Juhuu! Minu arust on see lihtsalt nii lahe kui keegi võtab selle aja ja ütleb sõna sekka. Olen iga kommentaari üle väga rõõmus nagu väike laps. 😀

Nizza suvine puhkus perega

Mulle väga meeldib reisida ja seega on selle jaoks raha kõrvale panemine alati väike omaette eesmärk olnud. Eestis elades olime oma elud sättinud niimoodi, et proovisime alati talvel ühele pikemale soojamaareisile kuskile Aasiasse minna ning võimaluse korral suvel kuskil Euroopas käia. Selle jaoks käisime mõlemad juba gümnaasiumi viimasest aastast alates tööl ja püüdsime ka muidu pigem tagasihoidlikult elada. Lihtsamaks läks pärast ülikooli lõpetamist ja “päris” tööle asumist. Hispaaniasse kolides otsustasime rohkem rõhku naaberriikidele panna ja nii me käisime sel aastal kokku 8 reisil. Jah, me elame täitsa hästi, aga kohe kindlasti ei oleks meil olnud võimalik käia nii paljudel reisidel mõne turismibüroo kaudu. Kõik reisid korraldasime me ise, st ostsime lennukipiletid, broneerisime ööbimised jne. Me eelistame alati ööbida mõnes korteris või majakeses, sest nii saame ise kokata ja seeläbi raha kokku hoida. Minu jaoks ei ole reisil olles hommikusöökide või kergemate lõunate valmistamine mingiks probleemiks, sest tänu sellele saan ma kohe kuskile uued lennukipiletid osta. 😀 Sel aastal oleme saanud reisida nii kahekesi kui ka mõlema perekondadega ja see on olnud väga tore!

Meie uus kodukant

Kindlasti on mööduva aasta üheks oluliseks sündmuseks ka uuesti kolimine. Madridist Gibraltari piiri äärde kolimisest olen ma pikemalt kirjutanud näiteks siin, aga kokkuvõtteks võib öelda, et me tegime õige valiku. Mulle tundub, et siin elades saame me nautida mõlemast riigist parimat ja kurta pole nagu väga millegi üle. Kindlasti on siin igavam kui Madridis, aga see-eest naudin ma täiega hommikusi jookse või jalutuskäike rannas ja lihtsalt looduses olemist. Lisaks mere äärde kolimisele on mul väga hea meel ka selle üle, et me just nimelt siia kolisime, sest see võimaldab mul igapäevaselt endiselt ka hispaania keelt harjutada! Ühesõnaga oleme me oma eluga väga rahul ja lähiajal kuskile kolida ei plaani. Tegelikult polnud meil ju plaanis ka Madridist nii kiiresti kuskile kolida, aga see selleks. 😀 Õnneks meil mingeid suuri kohustusi ei ole ja seega saamegi täpselt nii palju kui soovime ringi seigelda.

Gibraltari ahvid

Otseloomulikult on sel aastal ka kurbasid ja ahastusse ajavaid päevi olnud, aga ma püüan end nendest mitte häirida lasta. Näiteks on mul päris mitmel korral tekkinud suur pereliikmete ja sõprade igatsus ning seetõttu ma novembris Eestisse läksingi. Lisaks sellele vihkan ma siinset asjaajamist, sest kõik võtab miljon aastat aega… Ma olen üsna kärsitu inimene ja tahan, et kõik asjad saaksid kohe tehtud. 😀 Igasugune molutamine ajas mind alguses kohe eriti hulluks, aga nüüdseks olen ma aru saanud, et minu närvitsemine ei aita mitte kedagi ja püüan asju lebomalt võtta. Tundub, et lõpuks ei pääse meist keegi sellest hispaanlaste “mañana” mentaliteedist. 😀

Millised on teie 2018. aasta parimad mälestused ja suurimad kordaminekud?



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.